LLP/ERASMUS üliõpilasvahetus
ERASMUS on Euroopa Liidu kõrgharidusalane programm, mille eesmärgiks on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd, riikidevahelist vaba liikumist ning õpingute ja kvalifikatsioonide tunnustamist kogu Euroopa ulatuses. Üliõpilasvahetuse toetamine on üheks vahendiks nende eesmärkide saavutamisel. Programmi ERASMUS raames õpib Euroopa kõrgkoolides igal aastal üle 100 000 vahetusüliõpilase.
Kuhu minna
Programmi ERASMUS kaudu saavad Eesti kõrgkoolide üliõpilased õppida Euroopa Liidu liikmesriikides. Õppida saab ainult nende riikide poolt tunnustatud kõrgkoolides. Lisaks saab õppida ka Türgi ning Euroopa Majandusruumi riikide kõrgkoolides (Island, Liechtenstein, Norra). Väljaspool ametlikku programmi, ent siiski samadel tingimustel on võimalik õppida ka Sveitsi ja Norra kõrgkoolides. Sel juhul tuleb stipendiumi taotleda otse vastuvõtva kõrgkooli kaudu. Üliõpilase koduülikooli ja välisülikooli vahel peab olema ERASMUS programmi bilateraalne leping. TLÜ üliõpilased saavad õppida järgmistes ülikoolides
NB! 2013/2014 õppeaasta partnerülikoolide nimekiri valmib jaanuar 2013 lõpuks
Erasmus partnerülikoolid (.xls). BFMi üliõpilased saavad kandideerida vaid BFMiga lepinguid omavates kõrgkoolides.
Kui kauaks
Õpingud väliskõrgkoolis võivad kesta kolmest kuust ühe õppeaastani. Võimalust programmi ERASMUS kaudu õppida saab kasutada ainult üks kord, olenemata õppeperioodi pikkusest. Kui õpingud kestavad kauem kui üks aasta, ei laiene üliõpilasele enam Erasmus-üliõpilase staatus. Erasmus-programmi raames saab välisülikoolis õppida vaid ühe korra, isegi kui kaks õpinguperioodi mahuvad ühe aasta piiridesse. Erasmus-programmis ei saa teist korda osaleda isegi juhul, kui ühel õpinguperioodidest ei kasutata Erasmus-stipendiumi. Ometi võib üliõpilane õppida 12 kuu jooksul kahes erinevas riigis, juhul kui tegemist on neis kahes kõrgkoolis kasutusel oleva õppekavaga (nn joint degrees).
Õpingutest kodukõrgkoolis
ERASMUS-üliõpilase õpinguid välisriigis, sealhulgas ka eksameid ning muid arvestuslikke töid, peab kodukõrgkool tunnustama kohalike õpingutega võrdväärselt. Juba enne õppeperioodi algust välismaal peab üliõpilane koostama välisõpingute individuaalse õppeplaani ja õppelepingu (Learning Agreement) ning kooskõlastama need oma õppekavajuhi ja teaduskonnaga. Selline kokkulepe annab üliõpilasele kindluse, et tema õpingud välismaal on kooskõlas kodukõrgkooli nõuetega ning garanteerib hiljem õppetöö tulemuste kandmise õpinguraamatusse. TLÜ üliõpilane peab välisülikoolis saama semestri jooksul vähemalt 15 ainepunkti (ECTS). TLÜ tudeng, kes on RE-õppekohal peab koguma õppeaasta kohta vähemalt 45 ECTS (kui see üliõpilane kogub vähem, langeb ta osakoormusega õppesse ehk REV kohale).
Osalemise tingimused
Osaleda võivad kõik Tallinna Ülikooli vähemalt teise aasta (vahetuse alguse hetkel) üliõpilased, kellel on mõne programmis osaleva riigi kodakondsus või Eesti Vabariigi alaline elamisluba. Iga vahetuse eelduseks on kirjalik kokkulepe vastuvõtva kõrgkooli ning üliõpilase kodukõrgkooli vahel (Learning Agreement). Tudeng, kellele on varem eraldatud Erasmus stipendium, ei saa stipendiumile uuesti kandideerida.
Keelenõuded
Vahetusüliõpilane peab olema võimeline väliskõrgkooli õppetöös aktiivselt osalema. Paljudes Euroopa kõrgkoolides pakutakse mitmesuguseid loengutsükleid ka inglise keeles ning sellisel juhul ei ole kohaliku keele valdamine õppetöös osalemise eelduseks. Algtasemel kohalikku keeleoskust nõutakse Hispaanias (hispaania keel) ning Saksamaal (saksa keel). Praktikas laieneb see nõue ka Prantsusmaale. Üliõpilastele, kes asuvad õppima koolis, kus õppekeeleks on mõni Euroopas vähemkasutatud keel, pakub ERASMUS võimalust osaleda enne õppeaasta algust toimuvatel intensiivsetel keelekursustel (nn. EILC keelekursused).
Tulud-kulud
Vastuvõttev kõrgkool ei või ERASMUS-üliõpilaselt nõuda õppemaksu ega lisatasu registreerimise ja eksamite või labori ning raamatukogu kasutamise eest. REV kohtadel õppivad TLÜ tudengid ei pea reeglina välisõpingute ajal maksma koduülikoolile õppemaksu, küll aga peavad nad tasuma administreerimiskulud. Üliõpilasel tuleb lisaks tavalistele igapäevastele elamiskuludele arvestada ka täiendava väljaminekuga kindlustusele ning elamisloale. ERASMUS stipendium sisaldab ühekordset sõidutoetust vastavalt sihtriigile ning elamisraha ca 430 eurot kuus.
Lisakulude katmine
Programmi ERASMUS stipendium ei kata aga kõiki välismaal õppimisega seonduvaid kulutusi ning vajalik on kindlasti ka omapoolne finantseerimine. Välismaal viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke stipendiumeid, õppetoetusi ja laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel. Üliõpilane võib välismaal õppimise perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest, ent ei või ERASMUS-üliõpilasena välismaal viibimise ajal kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat stipendiumi. ERASMUS-üliõpilase staatust ja privileege võib kasutada ka ilma stipendiumita (ehk kasutada ERASMUS üliõpilase staatust omal kulul).
Välisõpingute tunnustamine
Erasmus programmiga liitunud kõrgkool kohustub tunnustama programmi raames partnerkõrgkoolides sooritatud õpinguid. Partnerkõrgkooli ainekataloogi põhjal koostab üliõpilane koos oma juhendaja ja/või akadeemilise Erasmus koordinaatoriga oma välisõpingute individuaalse õppeplaani, mis tuleb fikseerida kirjalikult ka inglise keeles (nn Learning Agreement). Juba õppeplaani koostamisel tuleb arvesse võtta seda, et Tallinna Ülikoolil tuleb hiljem sooritatud aineid ka tunnustada. Seetõttu on eriti oluline kaasata akadeemiline juhendaja/õppekava juht õppeplaani koostamisse. Õppeplaanis ja õppelepingus tuleks fikseerida, milliseid aineid üliõpilane väliskõrgkoolis õppima peaks ning kuidas neid hiljem tunnustatakse (asendusained, valikained, vabaained, lisaained). Peaaegu kunagi ei ole võimalik õppeplaani mitu kuud enne õpingute algust paika panna. Enamasti tuleb sellesse esimesed muutused sisse viia juba üliõpilase väliskõrgkooli jõudmisel. Kõik muudatused tuleb leppida kokku kirjalikult. Õpingute lõppedes annab vastuvõttev kõrgkool üliõpilasele väljavõtte õpingute tulemustest, mille üliõpilane esitab naasmisel oma kõrgkoolile. Kui õpingu tulemused on kooskõlas sõlmitud õppelepinguga, toimub tulemuste automaatne ülekandmine. Aga kui üliõpilane on sooritanud ka aineid, mille osas eelnevat kokkulepet ei ole, otsustab Tallinna Ülikool iga sooritatud aine tunnustamise eraldi.
NB! Tagasi tulles kohustub üliõpilane esitama kuu aja jooksul üldkoordinaatorile järgnevad dokumendid:
- Ametlik kinnituskiri (Confirmation Letter) välisülikoolist, kus on tõestatud üliõpilase viibimine välisülikoolis üliõpilasvahetuse lepingus mainitud kuupäevadel. (Ehk kui üliõpilane sai stipendiumi 5 kuu eest, siis peab ka kinnituskiri olema 5 kuu eest).
- Akadeemiline õiend (Transcript of Records) välisülikoolist, kus on esitatud üliõpilase õppetöö tulemused välisülikoolis. (Õiendi originaali esitab üliõpilane koos ainepunktide ülekandmisavaldusega dekanaati, koopia tuua üldkoordinaatorile)
- Vormikohane aruanne (Aruanne)
Kuidas alustada
Välismaale õppima minek eeldab üliõpilase enese aktiivsust ja iseseisvust. Ülikooli ja sihtmaa valikul tuleb lähtuda ennekõike iseenda huvidest ja oma õppekavast, kindlasti tuleb tutvuda ka erinevate ülikoolidega (Erasmus partnerülikoolid 2010/2011). Õppida saab vaid ülikoolides, millega TLÜ on sõlminud üliõpilase erialal Erasmus lepingu. Lepingute tingimuste ja uute lepingute sõlmimise kohta saab üliõpilane infot vastava lepingu sõlminud Tallinna Ülikooli akadeemilisest üksusest (akadeemilise ERASMUS koordinaatori käest). Nõu ja abi annab ka ERASMUS üldkoordinaator Maarja Liht, kes asub peamaja ruumis T-215, erasmus@tlu.ee. NB! Vastuvõtuaeg on E,T,K,N 10.30 – 13.00.
ERASMUS STIPENDIUMILE SAAB REEGLINA KANDIDEERIDA ÜKS KORD AASTAS MÄRTSIS. Vabade kohtade olemasolul kuulutatakse õppeaasta alguses välja lisakonkurss välisõpinguteks kevadsemestril.
Kandideerimiseks tuleb BFM ERASMUS koordinaatorile (ruum N-523) esitada kahes eksemplaris (originaal + koopia) järgmised dokumendid:
1. Avaldus
2. Motivatsioonikirjeldus eesti keeles (teemal: miks mina, miks valitud ülikool ning ülevaade planeeritavatest õppeainetest)
3. Õpinguraamatu väljavõtted (kinnitatud ja koos keskmise hindega, nii inglise kui ka eesti keeles)
4. Keeleoskuse tõend
Märkused:* keeleoskuse tõendina sobib esitada riigieksami keeletulemusi, võõrkeele õppejõu vabas vormis kinnitus, mõne ülikooli juures sooritatud keeletesti tulemus vms; tavaliselt piisab inglise keele tõendist, küll aga nõutakse Hispaania ja Saksamaa puhul hispaania ja saksa keele oskust algtasemel. Seega, kui kandideerid Hispaaniasse või Saksamaale tuleb sul esitada lisaks hispaania või saksa keele oskuse tõend või märkida keeleoskus ära motivatsioonikirjelduses.
Kandideerimise tähtaeg 2013/2014. õppeaastaks on 1. märts 2013! Dokumendid esitada kl 16.00-ks Jane Suvistele (BFM, ruum N-523). Hilinenud avaldusi vastu ei võeta!
LISAINFO:
Maarja Liht
TLÜ ERASMUS programmi üldkoordinaator
Narva mnt. 25, T215
Telefon: +372 640 9136
Vastuvõtuajad: E,T,K,N 10.30 – 13.00
E-post: erasmus@tlu.ee
Jane Suviste
BFM ERASMUS koordinaator
Narva mnt. 27, N523
Telefon: +372 619 9923
Vastuvõtuajad: E 11.00 – 16.00; K, N 9.00 – 16.00
E-post: jane.suviste[@]tlu.ee
